Vaid vähestel võib olla tõelisi raskusi keeleõppel
NOPPISIN SELLISE LAUSE VÄLJA oma järgmisest keeleõpet puudutavast raamatust - minu laual on "Keeleõppe kunst ja teadus", Gethin. A, Gunnemark, E.V.
Taas tore kingitus, mis mulle on tehtud!
Kuigi ma ei ole seda veel lugema jõudnud hakata, olen siiski suurest uudishimust sirvinud või teatud peatükke silmanud. Seetõttu kibelen ka blogilugejaga loetut jagama.
Raamatus antakse edasi:
*kuidas võõrkeelt omandada;
*milliseid keeli õppida ja kui kaua aega selleks kulub;
*enesekindlus, organiseerimine ja teised õppimise faktorid;
*kuidas õppida tõhusalt ja ökonoomselt;
*kuidas õppida võõrkeeles rääkima, lugema ja kirjutama.
Tänase blogijutu eesmärk on ikka optimismi ülal hoida ja seetõttu sai ka selline pealkiri pandud:
VAID VÄHESTEL VÕIB OLLA TÕELISI RASKUSI KEELEÕPPEL...
Piilume raamatusse ja leiame selgituse:
Jah, ilmselt on mõned inimesed (ning sel pole intelligentsiga mitte mingit pistmist), kellele keeleõpe erilist raskust tekitab. Keegi ei tea, kuidas aju selles osas töötab ja mis individuaalseid erinevusi tekitab. Kuid ei maksa end koheselt sellesse gruppi paigutada. Keeleõppimist saab lihtsustada ja teha seda teadliku lähenemise kaudu - keskenduses, KUIDAS õppida ja kuidas MINULE miski paremini meelde jääb?
HEA MÄLU POLE VAJALIK
Kummutatakse müüt, et vaid hea mäluga inimesed saavad keeli õppida. Ka siis, kui sul on mälu n-ö keskmisest kehvem, on võimalik võõrkeeli õppida. Ning pole ühtegi põhjust, miks sa ei peaks ühte või koguni mitut võõrkeelt hästi õppima.
(Minupoolne toetus autoritele - mälu on võimalik treenida ning aju arendada. Loe blogijutte mälust!)
KEELEANNE - KAS SEE ON PÄRISELT OLEMAS?
Inimesed, kes ei pea end keeltes andekaks, võivad järsku avastada, et on seda siiski. See võib avalduda mitmel moel. Võib juhtuda, et inimene muudab oma suhtumist võõrkeeltesse. Või ta muudab õppemeetodeid. Muudatused võivad olla teadlikud ja alateadlikud. Tingimuste muutudes leiab inimene ühtäkki, et ta suudab teha asju, milleks varem võimeline polnud.
Üks raamatu autoritest (G.A) kirjeldab, kuidas teda koolis peeti keelealaselt pigem "andetuks", ning millega ta isegi peaaegu et nõus oli. Noore täiskasvanuna hakkas ta aga hispaania keele vastu ühtäkki sügavamat huvi tundma ning otsustas selle keele selgeks õppida. Ta lisab, et niipea, kui ta muutis oma suhtumist ja lähenemist võõrkeeltesse, avastas ta iseenda võimekuse keeli õppida. Vastasel juhul oleks ta jäänudki iseenda ja õpetajate arvamuse ohvriks.
ÄRA LASE OMA ANNET MÕJUTADA JA USALDA ISEENNAST
Rõhuda tuleb õppimisele, mitte õpetamisele. Sina ise oled kõige olulisem keeleõppega edasiliikumisel, mitte sinu õpetaja.
Haara ohjad enda kätte! Ära looda õpetajale. Usalda iseend ja lepi sellega, et kogu vastutus on sinu õlul. Mida paremini sellega lepid, seda edukam oled.
Kui tunned praegu, et sa pole keeltes hea, ära anna alla ja ära lepi sellega. Sa võid avastada, et lähenemisviisi ja meetodeid muutes ning endale toetudes võib sinust saada tõeliselt hea keeleoskaja.
KEELE ÕPPIMIST PEAKS NAUTIMA, mitte sunniviisiliselt tegema.
Meil peaks olema selleks lapselik rõõm ja tahe. Tüdimuse tekkimist peaks vältima. Võõrkeelte õppimine saab olla huvitav!
"Parimad asjad elus on enda valitud kohustused; halvimad aga pealesurutud naudingud" - Olle Holmberg
Killukesi raamatust "Keeleõppe kunst ja teadus", Gethin. A, Gunnemark, E.V. vahendas Siivi Jõgi
