Reisile keelt praktiseerima!? Minu Workaway kogemused...
Sõidan lennujaama poole ja suund on esialgu Düsseldorf. Ehk tegelikult Weeze, sest tegu on Ryanairi lennuga. Reisi algul on mul ka reisikaaslane - abikaasa, kes tuleb tegema 5-päevast"nädalavahetuse puhkust"! Siis jään edasi 10ks päevaks omaette seiklema.
Ega ma endiselt veel ei tea, kelle pool siis pikemalt üksi olles peatuda saan. Tahaksin vähemalt ühe terve nädala olla kohaliku, s.t saksa keelt rääkiva pere/ inimese juures.
Jutt on Workaway süsteemist, mida reisil ühe praktika allikana kasutada kavatsen.
Ega selline pikka aega ette planeerimine polegi eriti minu moodi. Seega olen täiesti rahulik ja hakkan praegu Tartu-Tallinna teel autos otsima uuesti majutuse pakkujaid.
Kodus olles kirjutasin algul ka Šveitsi inimestele. Ühelt sain eitava vastuse kohe, kuid teised kaks pole veel vastanud. Süsteem näitab, et nad ongi hilised vastajad... Seega oleks mul vaja järgmiseid võimalusi uurida. Lisaks kahtlen palju selles, et Šveitsis võin sealse dialekti tõttu oma keelega hätta jääda.Või siis ei arene nii palju saksa nn baaskeel.
Silma hakkasid ka Austria hostid. Olen ju Münchenis juba ülehomme ja siis sealt Austria eriti kiviga visata!
Autos kirjutangi ühele noorele perele - (peres 2-a laps, koerake) ja elavad oma majas Tirolis Alpide vahel.
Loodus on imeline! Kohe köidab!
Eks Šveits tundus seetõttu sama ahvatlev. Saadan kirja ära.
Aga môtlema paneb see, et nemadki on umbes 7 päeva sees vastajad.
Niisiis - ma ei saa ikkagi vaid neile lootma jääda.
Uurin hoopis last-minute hoste. Šveitsi ja Austria poole peal pole midagi mulle sobivat.
Neid on ka vaid näpuotsaga - umbes 4-8 “pakkumist”.
Aga Saksamaal - lausa 40!
Ja mõte peatubki ühel kunstnikuproual, kes soovib enda vastostetud 200-aastase maja renoveerimiseks abikätt. Persoonilugu, abikätt ootavad tööd, piirkond - kõik sobib. Workaway veebilehe statistika näitab, et proua vastab umbes 2-3 päeva jooksul.
Saadan kirja teele!
Vaatame, kes ja mida vastab. Esialgu kirjade saatmisega lõpetangi.
OLEN LENNUKIS - muigan endamisi rahulolevalt, kui kuulen saksakeelset tervitust ja lennuga seotu edasiandmist. Nii vähe on õnneks vaja!
Lendude ajal tegelengi tavapäraselt õpitava keelega. Kuid seekord on kaasas uus ja paeluv raamat keele õppimisest - vaat, kui leian midagi eriti kasulikku sellegi reisi jaoks?? Ahmin lausa seda enda sisse!
KOHAL, SAKSAMAAL! - kohe kerkib esile küsimus - kuidas keelt külge haakida, kui sul on (emakeelt kõnelev) reisikaaslane ja tahaks mõlemat - nautida ühist reisi ning samas tegeleda keelega? Siin on minu tähelepanekud enda rollijaotuse suhtes.
*Püüan olla võimalikult aktiivne suhtleja avalikes kohtades
*Kuulan tähelepanelikult ja "sulandun" ümbritsevasse keskkonda. Keel ümbritseb mind ju igal pool! Mind ei häiri seetõttu ka, et mees on selle reisi ajal sageli telefonis - lugemas rally (ehk Tänaku-) uudiseid. Mina "ajan samal ajal oma asja", teen oma tähelepanekuid ja olen aktiiv-passiivselt keelekeskkonnas sees;).
*AJALEHED, AJAKIRJAD
Jaa, juba ostan esimesel hommikul ajalehe (tegelikult 3!).
Rongisõidud jm planeerimata ajahetked võimaldavad ju palju lugeda! Meie selle päeva rongisõit on Düsseldorf - Köln, õhtul aga eriline magustoit, arvestades sõidu pikkust kui kohaliku ajakirjanduse lugemisaega 4,5 tundi... Köln - München!
Esialgu loen pealkirju. Ja siis süvenen artiklitesse, mis mulle teema poolest huvi pakuvad. Uskumatu, aga mida artikkel edasi, seda kergemaks lugemine läheb.
Kui küsite, kas saan kõigest siis aru - vastan, et loomulikult mitte! Aga kontekstist küll. Tahan juba mehega jagada mõnda põnevat uudist, mis kultuurierinevusega silma hakkab.
AJAKIRJAD - siin ta on!
Nagu kingitus - DB (Deutsche Bahn-i) ehk Saksamaa rongifirma ajakiri. Tunduks igav? Mulle mitte!
Hakkan otsast pihta. Algul lappan - siis jäävad silma mind huvitavad tekstid. LOEN NEED LÄBI. Võtab aega, aga kuhu kiiret? Loen mõttega. rahulikult ja aeglaselt.
Kui keegi küsiks, kui palju ma ikkagi tekstist aru saan, siis arvan, et ehk kolmandiku?? Või veel vähem???
Kes seda oskab öelda. Aga uskuge mind - ma SAAN ARU, millest on jutt. Ja see huvitab mind! Järelikult pean midagi ju mõistma...
Edasiruttavalt olgu öeldud, et mitme päeva pärast, rongisõidul, (3,5 tundi München - Mannheim) - lugesin ülejäänu ajakirja läbi. Nüüd juba ka pisemadki reklaamid ja võib öelda. et kaanest kaaneni sai Deutsche Bahni ajakiri läbi loetud. Ise olen enda üle uhke.
Ajalehtede lugemisega jätkasin reisi jooksul, kuid mitte igapäevaselt.
*HOMMIKUTI HOTELLIS KOHE TV KÄIMA - JA HOTELLI SAABUDES SAMA(kodus ma nii eestikeelsete saadetega ei tee!). Sulandun keskkonda. Las see keel vallutab iga kandi pealt!
*AGA KUI KOHALIK HAKKAB MINUGA INGLISE KEELES VASTU SUHTLEMA - siis mõnikord lasen sellel toimuda, kuid sõltuvalt olukorrast ja inimesest lisan sageli, näiteks öeldes: "Palun saksa keeles, sest õpin seda ja soovin proovida saksa keeles rääkida." Oma soovist tuleb teada anda, sest nemad ei tea, kas naudime või hoopis oleme hädas saksa keelse suhtlemisega. Minu kogemus on see, et neile (sakslastele) pigem meeldib, kui proovid, üritad ise hakkama saada.
*RAAMATUPOEST ostan MÄNGU ja mõned AJAKIRJAD - seekord raamatut ei ostnud, aga oleks võinud (!??).
RAAMATUTEST: (N. Zamjatkin, keeleõppe raamatu autor, lisainfo sellestsamast blogist) soovitab lugemiseks ette võtta alates 100-200-leheküljelise SIND HUVITAVA TEMAATIKAGA raamatu! Ja lugeda ILMA sõnaraamatuta!
Ostsin huvitava mängu paaridele (ehk saab sõpradega mängida?) ja 3 erinevat ajakirja - kodu, aia teemadel ning suhkru teemal. Tean,et need loen juba iseenda huvist lähtuvalt läbi! Lisaks saan pildinaudingu kodukujunduse teemadel...
*KUULAMINE - kuulan kõike ja kõikjal ja nii, nagu võimalused on! Vahepeal ei saa inimeste vestlusest või minu poole pöördumisest midagi aru. Püüan aimata. Vahepeal aga saan.Olen endaga sõbralik. Tean, et HARJUMINE TEGELIKU, AUTENTSE KEELEGA VÕTAB AEGA.
*SUHTLEMISEL olen vahepeal enda arvates edukas, vahepeal mitte. Kui minust saadakse aru, on tunne vägev. Kui ei saada, siis sõltub enda meeleolust - kas lasen sellel häirida või mitte. Mõistlikum on mitte lasta häirida.Pigem liikuda edasi eesmärgi suunas ja teada, et TAGASILÖÖGID KUULUVAD ASJA JUURDE.
25. veebruar - OLEN KODUS!
Ja kuidas siis see juhtus??! Pidin ju alles sellel reedel saabuma ehk täna 4 päeva pärast...
Jah, seekordse nn keelereisi eesmärk oli leida vähemalt nädalaks kohalik(ud), kelle juures peatuda, igapäevaselt 4-5 tundi peres midagi teha aidata (v-a nädalavahetus, sest need on Workaway süsteemi järgselt üldiselt vabad). Ja siis muidugi haakida külge iga päev õpitavat keelt. Aktiivselt kuulates, igapäevaelus osaledes ja suheldes.
Kuna ma eelnevalt juba olen maininud, et Workaway süsteemis on mul kogemusi veel õige napilt (loe eelmist blogijuttu 2018.a Saksamaal käigust), siis seekord sain paljuski taas kogenumaks ja targemaks.
KOGEMUSED WORKAWAY SÜSTEEMIST
Nimelt - kui aeg on piiratud (nagu minul 7-10 päeva), siis tasub ikka kodus juba suur eeltöö teha ja eelkokkulepped kellegagi saavutada. Workaway ei toimi nii nagu Couchsurfing - et saad ka suhteliselt viimasel minutil ikka kellegi kohaliku juures "maha potsatada" või siis kohvikus, linna peal kellegagi kohtuda ning juttu puhuda.
Minul oli iseendaga kokkulepe, et Couchsurfingu süsteemi välistan sellel reisil ja panustan Workaway süsteemile, et kohaliku juures pikemalt peatuda. (Couchsurfing seda näiteks ei võimalda.)
Selle reisi jooksul kirjutasin veel umbes 4-5le inimesele/perekonnale. Mõnelt sain vastused alles nüüd koju ssaabudes ehk siis nädalajagu hiljem. Üks inimene oli haige olnud ja ei saanud vastata, mõnele ei sobinud just minu sealoleku aeg, mõnel olid juba inimesed "ees".
Tore kogemus on aga see, et kõik siiski vastasid. See näitab vastutustundlikkust selles süsteemis liikmena olemise suhtes.
Otsus koju varem tulla oli igatipidi õigustatud. Mul oli kõhutunne, et midagi toimuma niikuinii ei saa.
Praegu , kodus olles, saan aga hoopiski teistelt inimestelt küllakutseid "appi tulemiseks" küll Saksamaalt, küll Itaaliast. Kellel vaja laste järgi vaadata ja kellel kodumajapidamises abikätt tarvis. Ju siis jäi Workaway kodulehe keskkonda üles märge minust kui host´ide otsijast. Tõsi, otsingul tuli kuupäevad oma reisi kohta üles panna...
Tuleb olla keelduja rollis. Praegu ei sobi. Vaja töö ja enda koolituse peale keskenduda. Hing kisuks küll sinnapoole, sest keelekeskkond ja pered sobiksid, mulle tundub!
Aga on oluline asi, mis mind täie südame rahuga lasi enne tähtaega koju naasta. Sellel reisil oli mul lugemiseks kaasas mulle kingitud KEELEÕPPE RAAMAT "Teile on võimatu võõrkeelt selgeks õpetada", autor Nikolai Zamjatkin. Ja teate, kui hea raamat see on!
Sellest teeme uue blogijutu, et jagada raamatu tarkuseid. Silma blogis samanimelist pealkirja...
Igal juhul on raamatus välja toodud ka see, kas me ikka peame kalli reisi ette võtma, et keelekeskkonda minna - või saame ise endale luua kodus ise sellise keelekeskkonna?
Kuidas ja mismoodi - loe ikka blogist!
Minul seetõttu süda kripeldama ei jäänud, et nädal varem koju saabusin... Pealegi - boonusena sain Eesti sünnipäeval perega mõnusa pidupäeva veeta!
Tagantjärele ka head Eesti Vabariigi 101. aastapäeva! Elagu MEIE EESTI!
