Väärtustame ka oma emakeelt!
Meie imeliselt kõlav eesti keel - ole hoitud ja armastatud! Head emakeele päeva!
Suheldes välismaalastega, seda eriti uute tuttavatega, palutakse sageli mul midagi öelda eesti keeles. Reaktsioon on alati samasugune - "Oi, kui ilus on see keel!" Või - "Oi, kui huvitavalt kõlab - see meenutab jaapani keelt!" Jah, sarnasust jaapani keelega on mulle öelnud ehk 2-3 inimest. Meie ise ju kipume arvama, et eesti keele laulev ja helisev kõla on lähedane itaalia keelele.
On kuidas on, aga reisilt koju tulles ja lennujaamas eesti keelt taas kuuldes tekib mul südames alati soe tunne. See tunne on mulle oluline - vaatamata mõneti sagedastele kodust äraolekutele ja suurele keeleõppe armastusele on mulle minu emakeel oluline ja armas!
Meie praegusel sotsiaalmeedia- ja nutiajastul on aga eriti ohustatud keele sõnaline rikkus, ilu ning seeläbi ka keele kõla. Ise säilitan ja hoian eesti keelt proosa- ja ilukirjanduse lugemisega (vahelduseks ka 20.saj kirjutatut lugedes), ning tunnen niimoodi eesti keele rikkusest end taas täidetud saavat.
Miks just siis 14. märts emakeele päevaks?
"14. märts valiti emakeelepäevaks kui eesti esimese kirjaniku Kristjan Jaak Petersoni (1801-1822) sünnipäev. Tähelepanuväärne on, et Peterson, kes elas vaid 21 aastat, oskas vähemalt 16 keelt, kuid kirjutamiseks valis ta just eesti keele - keele, mida 19. sajandi algul kutsuti lihtsalt maakeeleks.
Petersoni oodist "Kuu" pärineb mõte, mida on ikka ja jälle tsiteeritud: kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?"
(lisatud väljavõte Monikaundo blogist: https://monikaundo.weebly.com/emakeelepaumlev.html)
Soovitan ka vaatama minna eesti keelele pühendatud näitust Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus, mis on avatud 11.märtsist 31.maini 2019.
Näituse sisukirjeldus:
Eesti Kirjandusmuuseumis on alates esmaspäevast, 11. märtsist avatud eesti keele aastale pühendatud näitus „Esthnisch – Ehstnisch – eesti keel“.
Lugedes ja võrreldes erinevatel aegadel kirja pandud tekste, saab vaataja ülevaate eesti kirjakeele arengust pea 500 aasta vältel, eesti keele varasematest ülestähendustest ja kirjeldustest kuni tänapäevase keeleni.
Erinevad trükised ja käsikirjad tähistavad eesti õigekirja ja trükikirja muutumisi, kirjaoskuse levikut ja süvenemist, kirjakeele teadlikku arendamist ja kujundamist, aga ka tegelikku keelekasutust ning keele avaldumist luules kui keelelise mõtlemise ülimas vormis.
( lisainfo:
Niisiis - õppigem kindlasti keeli, kuid ärgem unustagem ka oma emakeelt!
Siivi
