Minu jaapani keel. Peale 4 kuud õppimist...
おはようございます (hääldus: ohayougozaimas)
Tõlkes: Hello!

Alustades hetkeolukorra kirjeldamist, siis ütlen, et jaapani keele õppimine pakub mulle suurt naudingut. See on põnev ja üllatav, piisavalt raske ja üsna pirakas väljakutse. Jaapani keel on aeganõudvaim keeleõpe, mida olen senini kogenud.
Tööd ja vaeva, sekka mõnusaid eduhetki - nii on üldiselt kulgenud selle keele õppimine.
Kummaline, aga mõistsin õige pea teada-tuntud tõsiasja, et mida rohkem pusida ja vaeva näha, seda rohkem hakkad uut keelt tajuma ning mingit loogikatki tunnetama.
Jaapani keel tugineb minu arvates mitmele tasandile, sest lisaks sõnade õppimisele on vaja vähemalt kaks erinevat silbistikku selgeks saada, sest nn rooma keelele (roomaij) tuginevaid sõnade seletusi hakkab keele edasi arenedes kohtama üha vähem. Alustamiseks on roomaji (ehk meie tähed) kasutamine sobiv, kuid lõpuks jõuad ikka sinnamaani, et vaja on hiragana ja katakana - ning kanji (mis on samuti nii oluline!) kindlasti selgeks teha.
Kui senimaani sai esimesed kaks kuud lihtsalt kuidagi läbi veetud, siis aina sagedamini tekkis ette sein - hiragana ja katakana peavad selgeks saama, teisiti ei saa õppimist efektiivselt jätkata!
See aga tähendas tõsist tööd, maha istumist, vähemalt paari tunni kaupa korraga keelega tegelemist.
Mind aitas tegelikult ka üks väike "plaan" - panin kirja, kuhu pean keeleliselt näiteks detsembri lõpuks jõudma. Teada oli,et testki on tulemas esimese semestri lõpus. Iseenda ja õpetaja suhtes ma "petist" mängida kohe kindlasti ei soovinud. On makstud raha, on aega kulutatud, kuid veelgi olulisem, et eesmärk on 2020 a juulis Jaapanis seda keelt kasutada reisile minnes.
Niisiis - tegin õppimise kava, strateegia või kuidas seda nimetada.
Vihje selle juurde sain oma õpetajalt Ukult, kes jagas meiega polügloti konverentsi videot (sellest kirjutan uues blogijutus).
Kava väljamõtlemiseks kulus aega ehk 25 minutit. Kuid uskumatuna tundub, et kuigi ma panin selle paberikese kuskile kõrvale, hakkas minu õppimine just seda plaani mööda edasi liikuma. Kahtlustan, et alateadvus sai nn käsu ja selle toimel see nii oli.

Niisiis - õppisin lugedes ja kuulates, sähvikuid kirjutades ja sõnu aina korrates, videoid ja filme vaadates, laule kuulates, varjatud hetki ätra kasutades (vt autopesula järjekorras õppimise pilti).
